Maias aias

 

Õhkõrna udulooriga kaetud -

see keelatud maa
klaasist seina taga taamal
paistab hiirekõrvus rohi -
maapind paljas ja tühi.
Sisse lülitatud range piirirežiim
küsid passi ja vaatad mind nii
sissetungija tempel punane
leheküljel kuus.
Sosistan, keel on mul suus
silmad pärani
ilme on anuv
sissepääsu endale palun.
Pearaputus vankumatu
tabab vastusena jäine pilk
ju siis pole õige hetk
veel…
Suunatud ootama
ja istekoha järjekorras leian -
olen viimane.
Usun udu hajumist
piiri kadumist
taimede kasvamist
vohamist
Sinuga kohtumist.