Üks armastus
jalutab linna peal,
ta jagada tahab
kõike,
mis pulbitsemas ta sees.
Keegi teda ei märka.
Rahva keskel ta kõnnib,
inimestel näod mornid,
justkui pilkaselt pime
oleks nende tee.
Kuid ta kõnnib
ja vaatab
sügavalt silma,
kes mööduvad tast
ja usub,
et keegi märkab
teda üks päev.
