Nagu tuul kogub end iiliks...

Su hellitus on õrn ja malbe

Naeratus heliseb hellalt Su palgel

Silmades sillerdab erutuslaine

Tunnen, et olen ehe, olen Naine

 

Puudutus mesimagus on ihul

Õndsus ise avab väravad minul

Lendan kõrgel väljasirutatud tiivul

Naudin kõike, mis toimub sel viivul

 

Põsel tunda on tuuline paitus

Peopesades kuumus on peidus

Õnnejoovastus õhu sees leidus

Mõtete dialoog tasapisi vaibus

Külmavärin suriseb seljal

Olen avanud hinge palja

Sosistab südamest salapärane heli

Tuksub soontes ta hääl nii vali

 

Olen millestki ilusast kantud-

See imeline hetk, mis mul’ antud

Nõnda reisile sammud said seatud

Lõputus oma ekstaasis ongi leitud.