Kõik on nii uus ja ilus – iga hingetõmme toob verre juurde värsket hapnikku. Iga esimene ja viimane mõte mu peas heliseb ja toob hinge sügavat rahulolu ja joovastavat õnnetunnet. Päikesekiired lisavad oma soojust ja sära ning nii on näol siiras naeratus ja silmades kiirgav sillerdus.
Lilled õitsevad keset talve? Nuusuta ja Sa koged seda, ava silmad ja Sa näed, siruta käed ja Sa veendud. Lilled õitsevad kogu aeg, neil ei ole aastaaegu. Nad on alati olemas ja nende ilu täidab kõik tillukesemadki kohad. Nii on löönud väikese maja ümber õitsele suur lilleaed – täis hurmavaid, lummavaid, lõhnavaid lillekesi ja neid puhkeb aina juurde. Sukeldun nende maagilisusesse ja olen õnnelik kesk õitsvaid lilli - ponnistused kannavad vilja: mida külvad, seda lõikad.
