Sugar Man

On Sult palju paluda

silmade sära

pleekinud

sügavsinises pilgus

puhas

külmavee allikas

peidus.

Keegi on siin Sinu kõrval

veel

Sind ootan

seisad mu lähedal

Su hingeõhk paitab mu huuli

pilk alasti riietab

iha võtta tahab nüüd ja kohe.

Unistus küpseb reaalsuse ahjus

valmis

kuldpruuniks pealt

aroom

levib laiali

nina tabab talle tuttavaid lõhnapärleid

kõrv püüab intiimsuse helirea

võnked helist paisuvad kehas rõõmuralliks

jõuab minuni refrään –

pead mind kalliks.

Õhus on tunnete liiklus

siia-sinna rändab eufoorilisi signaale

kuid tuhmunud silmi

ei taba

äratundmine

pööratud pilku

haarata endale

tahan

aga sundida ei saa.

Arglikult pilgus -

tabasin,

süda tiksus -

tundsin,

silmis vilkus –

näed

end

vabana.

Ihkan vaadata täiesti vabalt,

silmad need on avali,

seisan täpselt siin samas

ja mul on olla hea.

Tahan kuulata täiesti sügavalt,

kõrvad kuulevad ometi,

kuulamas vaikusehelinaid

ja mul hakkab hea.

Kohiseb kauguses,

mühiseb eemal…

Nii olnud on alati,

nüüd tean,

et

mu silmade taga on meri -

vahel tormine,

teinekord vagaselt vaikne ja peegelsile.

Kas oled seal mere ääres käinud?

Jõudnud sinnani ja seda kõike näinud?

Kuid kui Su silmi ja kõrvu pole siin,

juhatust rajani leida on piin.

Sinna viib üks rohtunud rada,

keset kõrkjaid ja partide häält,

palju jälgi sinna just ei vii,

tõeline soov õigele teele viib.

Päikese heledust palele tunda

on kõrgete kõrte vahelt,

mereõhk sahistab peenete lehtede sees,

varbad lirtsuvad jahedas vees.

Jõudsidki mere äärde -

leitud!

Mina olengi siin-

see meri siin.

Avaneb mere ääretu süli -

ühtaegu tõrjuv ja kutsuv,

olles salapärasem metsast

ja omasem tähistaevast.

Siin leiab üks maailm oma lõpu

ja veel suurem saab alguse.

Meis kõigis on meremärgid.

Poolik kohtumine

Õrnuse rand.


Siin seistes tajud igavikku

Vastuolulisi tundeid püüad

tundmatuse suudluselt.


Tunnen!

Vabadus kisendab,

hellus hüüab,

aeglaselt suudleb

hüljatud hirm.

Silmad avali hoian,

sest pilgutusest tekib kaos.



Lendan

kuni pisarad kuivatab tuul

Hoian

valu oma embuses

Võtan 

kõik selliselt,

et homseks ei jää klaasi ükski lonks.



Kas päikesetõusuni tantsitud rada on jalgadel hell?

Mis hetkest algab häbi?

Sõõm vulgaarsust -

neelatan.

Piinlik on.

Tardun.



Klaas jäägu täis

veel pooleni

Ängistuse hetkedest

tummine õhk

oli maitsest tunda,

aga kinni püüda ei saanud.

Tunnetest põimudes
apsudest lõimudes 
häbide embuses 
süümepiinade lembuses 
mühinast toibudes 
lainete loksudes
vaikusse vaibudes 
õrnuse õhinal õhtusse õitsema. 

Kiri... Küpsusest....

 

Me rääkisime kunagi aususest, avatusest, armastusest, avameelsusest ja austusest. Need on minu põhiväärtused elus. Annan endast parima, et nendele väärtustele ka ise vastata ja ollagi selline – aus, avatud, armastav, avameelne ja austav.

Sinu ees rullus lahti minu naiselikkus kogu oma käesolevas täiuses, olles ühtaegu tulvil nii ehedust, haavatavust, haprust, õrnust, tunnete puhtust kui ka nõrkust. Olen olnud algusest peale valmis end Sinu ees täiesti ja totaalselt alasti võtma, lastes vabalt väljuda tunnetel, mis kuskil maagilises katlas valmis on keenud ja ühtlasi avama erinevaid kihte, mis roosiõielehtedeski varjus on. Ilma roosiõielehtedes peidus olevate kastepiiskadeta võib taim ju närbuda.

On olnud hetki, kus olen avanemist ehk peljanud, aga jah, peab paika, et tuleb vaid teha see esimene julge samm sel teekonnal. Imetlen Sinu mehelikku julgust ja toetust sel teel mind kui naist toetada. Seepärast oli üllatavalt lihtne end avada. Võimalik, et mu naiselikkus on veel veidi toores, aga see näitab, et minagi olen arengus. Küpsus ei saabugi üleöö. Õunapuugi vajab kevadet, et õied saaksid puhkeda, samas arvestades, et varasuvised öökülmad võivad takistada tolmendatud õite viljumist. Lisaks vajab ta suve koos päikese ja vihmadega, et viljad saaksid kasvada ja lõplikult küpseda. Ja kui ilusad ning prisked on ladvaõunad! Nad on oodanud pisitasa oma hetke ja vaikselt küpsenud täiuslikeks.

Võimalik, et mind paremini hoomata, on vaja lihtsalt vaadata kaugemale. Selge see, et mingi lihtne frukt ma just ei ole. J Seepärast ma ei ootagi mõistmist. Ehk siis nagu ma sellises olukorras teistele nõu andes ütlen, et on vaja lihtsalt armastada. Ääretult lihtne, aga sageli üsna keeruline teostada. Nagu teooriagi võib näida sageli selge ja lihtne, pole praktikas see alati nii teps mitte.

Kirjutamine. Seda on küll nauditav teha, aga kuna meil inimestena on oma kujutluspildid ja mälestuspildid elust, siis võib juhtuda, et räägime/kirjutame teineteisest lihtsalt mööda. Seda enam kui on tekkinud teatav hoiak inimese suhtes. Mõistan Sind hästi. Mul on ju olemas kõik vahendid selle jaoks. J Ja samamoodi mõistan ma hästi seda, kui Sinu südames ei ole ruumi ühe tüdruku/sõbra jaoks.