Tea, kas see on mingi nostalgia, mis sunnib aasta lõpus midagi kokkuvõtvat tegema? Tundub igati normaalsena, et viskad pilgu tagasi ja kaed, millisena see aasta möödus. Küpsetad piparkooke ja tunned mõnusat jõuluhõngu ninasõõrmetes. Mmmm! Ütled veel mõttes madalama häälega sõna JÕULUD, justkui teeb seda jõuluvana. Kelmikas muie tuleb suule ja mõtled headele asjadele mööduval aastal. Hmm, on ju ilus aasta! See pole pelgalt optimistina öeldud - tõsi ta ju on, et tegelikult on kõik hea. Kui ka vahel on juhtunud meel mõrudaks kiskuma, siis on vaja lihtsalt üles leida üks pisike suhkrutükk, mis muudab kõik jälle magusaks. Mõtle kasvõi elu piparkoogiks. Selles on küll natukene pipart, aga ilma selleta kohe mitte ei saa – see on magus, hästi lõhnav, kaunistatud ja mis kõige tähtsam – maitseb pagana suurepäraselt. C’est la vie! Nii küpsetadki piparkooke, rahulolev naeratus huulil ja leiad, et kõik on täpselt nii kui peab.
