Linnutiibade sirutus.

On siin külm või on soe?

Värske sõõm hommikupäikesest suus,

ahmin sisse rõõmuvärinat -

On hea! Väga hea!

Sahiseb tuul mu tiivus,

milline vaade siit avaneb:

olen midagi õige tillukest

ses suures imelises maailmas.

Tahan, olen siin.

Tahan, olen seal...

Puhas valik olemisest kuskil kus hea.

Lumevalgus Sinu palgel
lõõmavad söed Sinu silmade sees
Sinu puudutustest võlutuna
ilusana tunnen end ses erutuses.

Palju head on Sinu sees peidus
parimad palad mul serveerid altari peal
pidulikult ja eriliselt end tundma paned
kümblen õnnes, mida jagame koos.

Hingan sisse Su lõpmatut rahu
südamesse see nii kenasti mahub
veidi uskumatu on tunne
kuidas 1+1 võrdub üks.

Sõna, õhka!

Saada* ainult sõna,

sest selle kõla
on kena.
Mis teha
võime täna?
Sind näha
tahan väga.
Oled Sina,
olen mina,
soe keha,
puudutan teda,
sest mul meeldib seda
tunda enda
ligi nõnda.

Siis sõna lõhna

paiskub tuppa.
Kuuled võhma,
mis lämmatab vihma?

*verbist saama

Filmist oled Sa võetud?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kas elu on just nagu filmis?

Täis õnnelikke lõppe, kohtumisi häid?

Ma vaatan Sind ja Sinu silmis,

näen helisevat õrnust, sosistamas neid

Su huuled, sõnad sätitud oma riimis.

Kindlasti on veel teisigi teid.

 

On sellest küll?

Või on see mull,

milles hõljuda mul,

meeldib varasel hommikul…

 

Sinust loobuda ei saa,

täidad rahutundega terve maa,

tahan hõisata, Sinust joobuda,

hoolida, veidike maasikamoosida.

 

Olengi justkui välja astunud filmist,

mitte ei saa pilku neist silmist.

Peaosas Sina ja mina,

teame täpselt, mis puudutab iha -

kiindumus, mis süveneb üha,

punetab kui juunikuu eha.

 

Neis kaadreis on sügavust tabatud,

süžeest oleme ise kah rabatud,

südamega nõnda siiralt see puudutab,

kütkeist oma väge evitab.

 

Võrratu on tunda tukseid rinnus,

hingata sisse Sind kogu ilus,

emmates täiust ses ürgses mõnus,

Küll see elu on alles magus!

Kuidas saakski olla nii,
et ma ei söö Sind lõpuni?!?
Nii hõrk, kerge, loomulik,
olemuselt jumalik.
Komm sulab suus,
tantsib valssi Su tunnetekeelel,
ja ma olen kindel,
et püsin Sul meeles :P

Suhkur sulab suus

 

Põrandale tilkunud suhkrusiirup

magus on endiselt

katsudes kleepuv

silmaga nähtav võib olla jälg

astud sisse – oled märg.

 

Tahan tunda Sinu lähedust –

magus, eriliselt hõrk hõrgutis!

Imetlen Sind –

ilus purk, millesse oled villitud

kaunis kaas

ilmselt peab see kindlalt.

 

Kas ma võin küsida rohkem?

Olla kindel magususes?

Selles puhtas maitses, mis hõljub meeltes

ja sinna sellisena jääb.

 

Jumalik maitsenüanss keelel

tunnetad kõrgusi häälel

kiusatus endale hoida

ja nautida veel ja veel ja veel….

SüGiS

Hommik…

pilvede varjus,
päikese kaisus,
hoiab Sind süles,
õrnalt äratab üles.